ASPER TIMING

PIRITA-KOSE-KLOOSTRIMETSA


*Esimene Eesti Suursõit leidis aset 17 septembril 1933, millest võttis osa 19 sportlast, sõideti 15 ringi ehk 101 kilomeetrit. Start ja finish asus Lükati teel.
*Esimesed NSV Liidu meistrivõistlused peeti 14 september 1947, millest võttis osa 188 sportlast, kellest 10 olid naised. Võistluste distants oli 30 ringi ehk 202,83 kilommetrit.
*Esimene Eesti NSV Suursõit peeti 22. august 1948
*Esimene Kalevi Suursõit leidis aset 20 septembril 1959
*Viimane Kalevi Suursõit leidis aset 3 juuni 2006

1933-1940 6761 m (6740 m)? (20 kurvi, kaks silda, kaks tõusu ja langust. Osa ringraja teekattest oli kruusatee ja osa munakivisillutisega kaetud)
1947-1959 6735 m
1959-1960 8566 m
1960-1962 6755 m
1962-1964 8648 m
1965-2006 6000 m (6026 m)?

AUTORINGRAJA REKORDID:

Moskvits
3.49 (94,5 km/h) Valdo Mägi, EST, Kalev 1965

Volga
3.30 (103.1 km/h) Igor Stsetinski, Leningrad 1965

Vormel 5
3.02 (118,9 km/h) Ivo Hange, Leningrad 1965

Vormel 4 / Molodjoznaja
3.00,0 (120,0 m/h) Toivo Asmer, EST, SK Sport 1974

Vormel 1
2.47,4 (129,0 km/h) Nikolai Kazakov, Trud 1974

Lada Super 1600
2.47,1 (129,3 km/h) Margus Jamnes, EST, Harju KEK Ralliklubi 1997

Volkswagen Golf
2.45,9 (130,2 km/h) Andris Kalkins, LAT, SKF 1997

Vormel 2
2.39 (135,8 km/h) Henry Saarm, EST, TSK Neptun 1975

Vormel Vostok
2.36 (138,5 km/h) Toomas Napa, EST, Tallept 1977

Vormel 3
2.27,0 (146,9 km/h) Leo Kinnunen, FIN 1969, Tecno

MOTORINGRAJA REKORDID:

50 ccm noored
3.58,0 (90,8 km/h) Juris Temnovs, LAT Bierini 1970

125 ccm naised
3.19,82 (108,10 km/h) Vera Fessenko, RUS 1996

Külgvankriga mootorrattad veteranid
3.18,5 (108,8 km/h) Mati Metsik / Peeter Kään, EST 1996

50 ccm mehed
3.16,4 (110,0 km/h) Eduard Borissenko, Sarkana Zvaigzne 1970

175 ccm naised
3.02,7 (118,2 km/h) Luule Tull, EST 1991

Tänavasõidu vabaklass kuni 125 ccm
2.58,78 (120,82 km/h) Urmas Milvek, EST 1999

175 ccm mehed
2.56,0 (122,59 km/h) Vladimir Makarov, Vene Föderatsioon 1991

500 ccm
2.41,0 (134,2 km/h) Nikolai Sevostjanov, Moskva AKSK 1967

250 ccm S / F-350
2.36,7 (137,8 km/h) Jaanus Kaska, EST 1991

A-600
2.34,28 (140,01 km/h) Hanno Velt, EST, Yamamoto RC 2000

A-1200
2,33,90 (140,35 km/h) Bruno Rozkalns, LAT 2000

350 ccm A
2.33,0 (141,7 km/h) Lembit Teesalu, EST, Järvakandi TSK 1977

Veteranid kuni 250 ccm
2.31,87 (142,23 km/h) Lembit Teesalu, EST 1998

350 ccm B
2.29,9 (135,0 km/h) Jüri Raudsik, EST 1989

Külgvankriga mootorrattad
2.29,7 (144,2 km/h) Björn Andersson / Auden Nordli, SWE 1990

Tänavasõidu vabaklass kuni 600 ccm B
2.28,96 (145,01 km/h) Risto Klausen, EST 1999

125 ccm noored A
2.28,03 (145,92 km/h) Joel Vides, EST, Honda 2001

125 ccm mehed A
2.26,70 (147,24 km/h) Nigel John, Wales, Honda 2001

Veteranid üle 250 ccm
2.26,43 (147,51 km/h) Aleksandr Moskovka, RUS 1999

Tänavasõidu vabaklass B
2.26,38 (147,56 km/h) Aivar Osa, EST 1999

Harrastajad
2.20,83 (153,38 km/h) Jaanus Kaska, EST 1998

Stocksport 600
2.18,85 (155,56 km/h) Maksim Kisseljov, RUS, Yamaha R6 2001

Stocksport 1000
2.17,97 (156,56 km/h) Paul Hunt, GBR, Yamaha 2001

Tänavasõidu vabaklass A
2.17,64 (156,93 km/h) Meelis Kingi, EST 1999

250 ccm A
2.17,5 (157,0 km/h) Agris Neija, LAT 1995

Supersport 600
2.16,689 (158,023 km/h) Joel Vides, EST, Kawasaki 2004

Supersport 1000
2.13,40 (161,91 km/h) Hanno Velt, EST 2002

Superbike / TT F1
2.08,832 (167,660 km/h) Hanno Velt, EST, Saurix Petroleum, Kawasaki 2004

Peep Pahv`i artikkel SL Õhtulehes 01.06.2005 – Kuidas Pirita rajal kihutada. Raja kirjeldus Hanno Veldi sõnul:

Stardisirge lõpu kurv

«Stardisirge lõpus küündib kiirus 260 kilomeetrini tunnis ning pidurdamist tuleb alustada juba 150 meetrit enne kurvi. Tegelikult on üks tähis veel – õige koht pidurdamiseks on tee ääres seisev bussipeatuse silt,» räägib Hanno Velt. «Pirita rajal ongi eelis nendel, kes teavad rajaäärseid märke ja teel olevaid kanalisatsioonikaevude luuke.»

Velt arvab, et esimene kurv ning sellele järgnev laskumine Lükati sillale on üks pealtvaatajate maiuspalu. «Tavaliselt lõikan raja valgest joonest sissepoole ning sõidan laskumisest otse alla ning sillale pöörates kallutan võimalikult sisekurvi. Nii, et sillapiirde puudutamise vältimiseks tuleb pead pisut kergitada,» jätkab ta kirjeldamist.

«Sillale järgnev sirge on oluline lõik, seal kogutud kiirust tuleb kasutada mäkketõusuks. Kusjuures üles ei tohi kihutada täisgaasiga, siis võib tipus tekkida hüppamise moment ning kukkumisest on raske hoiduda,» selgitab Velt sõidu põhitõdesid. «Piisab poolest gaasist ning kõrgemast käigust. Järgnenud langusel kogub ratas nagunii suure hoo.»

Ambrose mägi

Ambrose mäel on veel üks üllatus. «Teel on üks lohk, mis pole silmaga nähtav, ent mida peaks teadma,» väidab Velt.

Ohtlikuks peab motomees järgmist, puude varjus olevat kurvi, kus päike ei saa asfaldi pinda soojendada ning teekate tavalisest libedam.

Uue kurviga algab Pirita ringraja kõige kiirem lõik. «Uus kurv on muutuva trajektooriga, ent lauge ning siin tuleb gaasi pidevalt peal hoida. Alla 150 km/h hoog ei lange ning kurvist välja sirgele sööstes ei tohi mõelda ümbritsevatele puudele, vaid õigel trajektooril püsimisele,» räägib Velt ning lisab, et see paik pole vaatamiseks kõige parem. Kes suuri kiirusi soovib, peab natuke edasi liikuma. «Kusagil mujal võib ennast tagasi hoida, ent uuest kurvist väljudes tuleb julgelt gaasi keerata.»

Tagasirge lõpus kihutab Superbike juba 290 km/h ning hooga läbitakse ka järgmine kurv. Pidurdus sooritatakse alles enne kuulsat S-kurvi. «Taas üks väga oluline ja tehniline lõik,» ütleb Velt kahe järjestikuse kurvi kohta.

Kino kurv – külg ees pidurdus

Pirita endise kino ees asuvas kurvis võivad pealtvaatajad näha tsiklitaltsutamise kõrgpilotaaži. «Pidurdades keerab ratas tihti külje ette,» kirjeldab Velt. «Pirita teele pöörates peab teadma, et esimene sõidurida on bussidest tilkuva õli tõttu libedam ning Rummu kurvini sõites tuleb kõik väikesed kurvinõksud sirgeks sõita.»

Paljude pealtvaatajate meeliskohta Rummu kurvi peab Velt väheatraktiivseks. «Lihtne pööre, kus midagi erilist ei toimu,» hindab ta. «Tõelise elamuse saamiseks tasub mõnisada meetrit edasi jalutada. Seal on näha, kuidas stardisirgele jõudmiseks tuleb hoogu koguda ja eelnevad kurvid täpselt läbida.»

Rajale minnes järgib Velt kunagise tippsõitja Jüri Raudsiku soovitust: «Kiireks sõiduks on kõige tähtsam sõita õieti ja hästi Ambrose mäel, tagasirgel ja Dunlopi kurvis,» meenutab ta.